Tallinna kliimakava

Tallinn on võtnud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside (peamiselt CO2) heidet 2030. aastaks vähemalt 40% (võrreldes baasaastaga 2007). Tallinn plaanib saavutada kliimaneutraalsuse hiljemalt aastaks 2050.

Hoonestu KHG heite vähendamise eelduseks on hoonete energiatõhususe ja hoonetes kasutatava taastuvenergia osakaalu suurendamine. See on võimalik hoonestu järjepideva rekonstrueerimise, tehnosüsteemide uuendamise, uute energiatõhusate hoonete ehitamise ja taastuvenergia tehnoloogiate rakendamise kaudu. Hoonete energiatõhususe parandamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: - munitsipaalhoonete energiatõhususe ja kliimakindluse suurendamine, - korterelamute energiatõhususe suurendamine, - hoonete uuenduslik renoveerimine, - uute ja terviklikult uuendatavate hoonete taastuvenergeetilised elektri- ja soojusenergia koostootmise katseprojektid, - olemasolevate hoonete kliimakindluse parendamine teavitamise ja toetusmeetmete kaudu, - uusehituse suunamine ja tunnustamine.

KHG heite vähenemine on võimalik, kui autode hulk ja selle läbisõit oluliselt ei suurene ning minnakse suurel määral üle süsinikuvabadele kütustele. Kuna Tallinna linnapiirkonna elanike arv kasvab märkimisväärselt ja see suurendab transpordinõudlust, siis on läbisõidu kasvu piiramiseks oluline suurendada ühistranspordi ja aktiivsete liikumisviiside osakaalu. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist toetavad järgmised meetmed: sundliiklust ja autostumist vähendav ruumiplaneerimine ja liikuvuskorraldus, kiire ja mugav ühistransport, uute tehnoloogiate, säästlike kütuste ja teenuste kasutamine, mugav ja ohutu rattaliiklus, ilmastikuoludest tingitud riskide mõju vähendamine liikluses, teekasutuse tipukoormuse hajutamine heite vähendamiseks, keskkonnasäästliku parkimispoliitika kujundamine.

Energiamajanduse all käsitletakse kohalikku elektritootmist, elektri ja soojuse koostootmist, elektrist vesiniku tootmist ning kaugkütet ja kaugjahutust. Paralleelselt KHG heite vähendamisega on eesmärgiks ka energia varustuskindluse suurendamine, seda just elektrienergia tootmisel. See on võimalik eelkõige kohaliku päikeseelektri tootmise ning biomassist elektri ja soojuse koostootmise teel. Energiamajanduse KHG heite vähendamist toetavad järgmised meetmed: taastuvenergiaallikate mitmekesistamine ja teadlikkuse suurendamine, ringmajanduse põhimõtete rakendamine energia tootmisel, kaugküttepiirkondade laiendamine ja soojusvõrgu tõhususe suurendamine, uute ja terviklikult uuendatavate hoonete kaugjahutuse katseprojektid ja kaugjahutusvõrgu arendamine, tänavavalgustuse ökonoomsuse ja kvaliteedi parandamine

Kliimamuutused on pikaajaline protsess ja kuigi paljude otsuste ning ruumilahenduste mõju avaldub samuti kaugemas tulevikus, tuleb juba praegu tagada, et otsuste tegemisel arvestatakse tuleviku kliima iseärasustega. Seega on oluline, et aastaks 2030 väheneks linna haavatavus kliimamuutuste mõju suhtes kõikides peamistes arengustrateegia valdkondades, sest tulevikus võivad nii mõjud kui ka nende ulatus suureneda. Kliimamuutustega kohanemise peaeesmärk on suurendada linna vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes ja kliimamuutustega kohanemise võimet. Seda toetavad järgmised meetmed: sidus ja toimiv rohetaristu, mere üleujutusriski ja rannikuerosiooniga arvestamine planeeringutes, linna, sh elanike valmisoleku suurendamine kliimamuutustega kaasnevate terviseriskidega toimetulekuks, linna hoolekandeasutuste kohandamine ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks, joogivee kui ressursi tagamine muutuva kliima oludes, lahkvoolse sademeveesüsteemi arendamine ja seire, sademevee kui loodusliku ressursi ulatuslikum kasutamine, elurikkuse säilitamine ja seire.