Tallinna laste ja noorte vaimse tervise tegevuskava
Tallinna laste ja noorte vaimse tervise tegevuskava
Tallinna laste ja noorte vaimse tervise tegevuskava on valdkondadeülene arengudokument, mis suunab laste ja noorte vaimset heaolu toetavaid tegevusi ning aitab ennetada vaimse tervise probleemide teket. Tegevuskava täpsustab arengukava Tallinn 2035 eesmärke ja tegevusvaldkondi ning sõnastab olulisi samme kujundamaks Tallinnast linna, kus lapsed ja noored kasvavad turvalises, toetavas ja tervist edendavas keskkonnas.
Tallinna laste ja noorte vaimse tervise tegevuskava keskendub vaimse tervise püramiidi esimestele tasanditele: enesehoiule ja eneseabile ning kogukondlikele tegevustele. Lisaks käsitleb tegevuskava lapsi ja noori ümbritsevaid keskkondi, mis mõjutavad nende vaimset tervist otse ja kaudselt, mõjutades olulisel määral nende eluviisi, harjumusi või kogukondlikke sidemeid.
Autonoomia ja tervisliku eluviisi edendamine
Laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks on oluline toetada nende autonoomiat ning edendada tervislikke eluviise, sest need on otseselt seotud heaolu ja vaimse vastupidavusega. Piisav uni, igapäevane liikumine ja tasakaalustatud toitumine vähendavad depressiooniriski ning parandavad enesetunnet. Samal ajal on eakohane autonoomia oluline osa lapse loomulikust arengust. Võimalus suunata oma elu mõjutavaid otsuseid ja oma vaba aja kasutust kasvatab eluoskusi ja on seotud paremate vaimse tevise tulemustega.
Toetavate suhete edendamine
Toetavad suhted perekonnas, koolis ja kogukonnas on olulised laste vaimset tervist kaitsvad tegurid. Eriti olulisel kohal on suhted vanemate ja õpetajatega. Paljude laste jaoks pakuvad huviharidus ja sport võimalusi toetavate suhete loomiseks.
Iseseisev liikumine
Iseseisev liikumine aitab kasvatada laste autonoomiat, füüsilist aktiivsust, sotsiaalset võrgustikku ja ka uute olukordadega toimetulekuks vajalikku enesekindlust.
Tervist toetava keskkonna kujundamine
Lapsed ja noored on õhu- ja mürasaaste suhtes täiskasvanutest palju tundlikumad ning see mõjutab nende kognitiivset arengut, keskendumisvõimet ja vaimset tervist. Lastele ja noortele mõeldud ja nende poolt omaks võetud kohtade nappus linna avalikus ruumis piirab nende sotsiaalsete suhete arengut ja kuuluvustunnet. Vaimset tervist toetava elukeskkonna kujundamine – sealhulgas turvaline ja roheline linnaruum, ligipääsetav ühistransport ja looduses viibimise võimalused – on määrava tähtsusega, et ennetada probleeme ja toetada laste terviklikku arengut.