Tallinna rahvastiku trendid

Tallinna rahvaarvuga seotud joonistel on näidatud statistika alates aastast 2015 (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari seisuga). Sellel perioodil on linna elanike arv üsna stabiilselt kasvanud kuni 2020. aastani (keskmiselt u 3800 inimese võrra aastas). Alates 2021. aastast tekkinud kõikumisi on mõjutanud esmalt koroonapandeemia ning seejärel Ukraina sõjapõgenike liikumine. 2023. aasta rahvaarvu kasv Tallinnas on olnud suur (16053 inimese võrra), kuid 2025. ja 2026. aastal on see mõnevõrra vähenenud (1054 ja 3955 inimese võrra). Tallinnas elab 2026. a alguse seisuga 452 653 inimest, mis on 33% Eesti ja 70% Harjumaa rahvastikust. Võrreldes 25 aasta taguse ajaga on tallinlaste osakaal Eesti rahvastikus kasvanud, kuid Harjumaal kahanenud (mõlemat 4 protsendipunkti võrra), kuna linna ümbruse valdade rahvaarv on kasvanud jõudsamas tempos kui pealinn.

Alates 2015. aastast on kõige enam elanikke lisandunud Kesklinna ja Haabersti linnaosadesse, Lasnamäel on kasv olnud pigem väike ning Nõmmel elanike hulk kahaneb. Erinevate linnaosade elanike osakaal Tallinna rahvastikust on 2026. aastal järgnev: Lasnamäe 25%, Kesklinn, Mustamäe ja Põhja-Tallinn 14–15%, Haabersti 11%, Kristiine ja Nõmme mõlemad 8%, Pirita 4%. Kõige rahvarohkemad asumid on Mustamäe (Mustamäe linnaosas), Väike-Õismäe (Haaberstis), Lilleküla (Kristiines), Laagna ja Mustakivi (Lasnamäel). Lapsed moodustavad Tallinna rahvastikust 2026. aastal 17,5%, 18–64-aastased 63% ning vähemalt 65-aastased 19%. 2015. aastal olid need osakaalud 18%, 64% ja 18%. Kuni 17-aastaste laste arv on kahanenud viimasel kolmel aastal (alates 2024). Vähemalt 65-aastaste elanike arv on suurenenud stabiilselt keskmiselt 1250 elaniku võrra aastas (v.a. 2022. a) ning oodatav eluiga pikeneb (mehed 2017. a 74,7 ja 2025. a 77,2; naised 2017. a 82,8 ja 2025. a 84,7 eluaastat). Laste osakaal on kõige suurem Pirita linnaosas (20,5%) ning väiksem Lasnamäel, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas (16,5–17%); ülejäänud linnaosades 18–19%. Vähemalt 65-aastaste elanike osakaal on kõige suurem Lasnamäel (24%) ning järgnevad Nõmme ja Mustamäe (20–21%). Kõige väiksem on selles vanuses inimeste osakaal Kesklinnas (13%) ning ülejäänud linnaosades 18–19%.

Sündide arv on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud kogu Eestis, sh pealinnas. Summaarne sündimuskordaja, mis näitab keskmist sündinud laste arvu naise kohta tema eluea jooksul, kaheneb (Tallinna paari viimase aasta näitaja on 1) ning kasvab keskmine esmassünnitaja vanus (mis on Tallinnas 31 eluaastat). Tallinna iive oli positiivne perioodil 2005-2019, kuid on alates 2020. aastast muutunud negatiivseks ning kuni 4-aastaste laste arv väheneb (2015. aastal 24 475, 2026. aastal 18 093). 75% Tallinna leibkondadest on lasteta leibkonnad, 14% ühe lapsega ja 11% mitme lapsega leibkonnad.